TALLINN
Tallinn on Läänemere piirkonna vanimaid linnu. Kirjalikes allikates mainitakse Tallinna esmakordselt 1154.aastal, kui araabia geograaf Al Idris kandis maakaardile linna Kaleveny / Kolõvan. Läbi aegade on Tallinnal olnud mitu nime: Lindanisa, Kolõvan, Reval ja lõpuks Tallinn.

Aastal 1248 sai Tallinn Lübecki linnaõiguse ja 1284 võeti linn vastu Hansalinnade Liitu.

Keskaegne Tallinn oli jagatud kaheks eraldi linnaks – all-linn ja Toompea. Et suhted all-linna ja Toompea vahel polnud alati just sõbralikud, siis eraldas neid väravatornidega kaitsemüür. Ööseks pandi linnaväravad lukku, nii et all-linnast ei pääsenud Toompeale ega ka vastupidi. Toompead ja all-linna eraldavat müüri nimetas rahvas Vaenumüüriks ehk Usaldamatuse müüriks. All-linnas elasid peamiselt kaupmehed ja käsitöölised ning seal kehtis Lübecki linnaõigus. Toompea oli võimukeskus, kus elasid vaimulikud ja aadlikud kiriku- ja maaseaduse järgi. Ametlikult ühendati kaks linna alles 1889.aastal.

EESTI
Eesti asub Läänemere kaldal Põhja Euroopas. Eesti naabrid on Soome, Rootsi, Läti ning Venemaa. Eesti pealinn on Tallinn. Eesti pindala on 45 200 m2 ja rahvaarv 1 341 664. Linnades elab 67% elanikkonnast. Eesti suuremad linnad on pealinn Tallinn (400 000 elanikku), ülikoolilinn Tartu (101 000), piirilinn Narva (68 000) ning suvepealinn Pärnu (45 000). Eesti territooriumi ulatus idast läände on 350 km ja põhjast lõunasse 240 km. Eesti rannajoone pikkus on 3794 km. Eestis on 1520 saart ja 1200 järve. Eesti kõrgeim koht (318 meetrit merepinnast) on Lõuna-Eestis asuv Suur Munamägi. Eesti tähtsamad maavarad on põlevkivi, fosforiit, turvas, savi, paekivi, liiv ja dolomiit. Eesti suurim vaatamisväärsus on väga hästi säilinud keskaegse miljööga Tallinna vanalinn. Vanalinn on kantud UNESCO Maailmapärandi nimekirja, mis osutab Vanalinna ülemaailmsele unikaalsusele. Peale Vanalinna leidub Eestis huvitavaid keskaegseid linnuseid ning väga hästi säilinud mõisaid.